Liigesekõhred
Liigesekõhr on üks tähtsamaid liigeste funktsionaalseid osi. See katab ja kaitseb liigestuvaid luuotsi.
Liigesekõhr koosneb rakkudest, mida nimetatakse kondrotsüütideks. Kondrotsüüdid toodavad rakuvaheainet, mis on selliste makromolekulide nagu kollageeni (II tüübi kollageeni esineb ainult kõhres), kondroitiini ja hüaluroonhappe võrgustik. Koos lisavalkudega moodustavad need makromolekulid kõhrestruktuuri.
Kõhrestruktuuri igal komponendil on kindel ülesanne. Lihtsustatult võib öelda, et kollageen teeb kõhre tugevaks, hüaluroonhappest, kondroitiinist ja valkudest koosnevad proteoglükaanid aga elastseks.
Liigesekõhr toimib liikumisel löökide ja hõõrdumise amortisaatorina. Teisalt on liikumine tervete ja toitainetega varustatud liigeste eeltingimus, sest toitained imenduvad liigesekõhre liigesevedeliku (sünoviaalvedeliku) kaudu, mille koostis sõltub sünoviaalkile tegevusest. See toimib nagu käsn. Surve tõttu väljutatakse kõhrest vedelikku. Surve taandumisel ja lõdvestamisel imab kõhr vedelikku endasse.
Huvitaval kombel ei ole kõhres närve ega veresooni. Seepärast ei taju me alguses selle häireid.
Võrreldes teiste sidekudedega toodetakse kõhre rakuvaheainet väga aeglaselt. Liigeseprobleemide kõige levinum põhjus on liigesekõhre kulumine. Hõõrdumine ja löögid tekitavad alati ebavajalikke kõhrestruktuuri jääke. Jäägid tuleb võimalikult kiiresti eemaldada ensüümide abil, vastasel juhul tekib oht, et immuunsüsteem sekkub aktiivselt ja toob kaasa põletiku ja valu.