Kui liigeste toidulisanditest enam ei piisa...
Kõige sagedasem liigesehaigus on osteoartriit, mida esineb 12%-l elanikkonnast. Osteoartriit on degeneratiivne haigus.
Pärast 60. või 70. eluaastat on meie liigesed iseäranis kulunud. Sellisel juhul ei saa me kahjuks kunagi tagasi selliseid liigeseid, nagu kahekümne aasta eest. Selles eas on kõige tähtsam hoida liigesed tervena ja vältida nende seisundi edasist kiiret halvenemist. Osteoartriiti ei saagi tegelikult lõplikult ravida. Ainus, mida teha saame, on aeglustada selle progresseerumist või see peatada.
Liigesekõhre ainevahetuses on tähtis osa erilistel rakkudel kondrotsüütidel. Ainult need rakud toodavad proteoglükaane ja kollageeni, mis moodustavad kõhrestruktuuri. Kui kõhr õheneb, väheneb kondrotsüütide arv. Mida vähem on kondrotsüüte, seda raskem on kõhre taastada. Siiski soovitatakse ka sellel hetkel kasutada kõige tähtsamaid toitaineid ja toetada liigeseid sobiva kehalise tegevusega.
Osteoartriidi hilisemates staadiumites on aga kõhrekiht nii õhuke, et luude vahele on tekkinud väga väike pilu. Luud hõõrduvad teineteise vastu ja võivad isegi teineteisest läbi kasvada. Selles staadiumis ei ole liigeses kondrotsüüte peaaegu üldse. Sellel juhul asendatakse liiges tavaliselt kunstliku liigesega ehk endoproteesiga. Ka siis veel ei ole põhjust meeleheiteks. Tänapäeva meditsiin ja arstide oskused on juba nii kõrgel tasemel, et endoprotees tagab täieliku liikumisvõime. Kui osteoartriit kahjustab ainult üht kindlat liigest, võib patsient pärast liigese asendamist tavaliselt kohe füüsilise tegevusega jätkata.
Kuid pärast kirurgilist sekkumist ei tohi unustada teiste veel hästi funktsioneerivate liigeste eest hoolt kanda. Liigeste eest tuleb õigesti hoolitseda, et need teeksid oma tööd võimalikult kaua. Loe lisaks liigeste hoolduse kümmet käsku.